Kui kiiresti või aeglaselt me kõnnime, pakub palju vihjeid meie tervise kohta, alates vererõhust kuni pulsisageduseni. Uued uuringud näitavad, et aeglane kõndimine võib olla kognitiivsete häirete ja dementsuse varajane märk.
Austraalia teadlased uurisid ligi 17,000 65 suhteliselt tervet üle 2010-aastast täiskasvanut, kes elavad Austraalias ja Ameerika Ühendriikides. Nad leidsid, et aastatel 2017–5 oli inimestel, kes kõndisid igal aastal XNUMX% aeglasemalt või rohkem ja kellel esines aeglasema vaimse töötlemise või kognitiivse funktsiooni märke, suurem tõenäosus dementsuse tekkeks. Risk oli kõrgeim neil, kellel oli nii kõnnak kui ka mäluhäired.
Need tulemused rõhutavad, kui oluline on kaasata kõndimise kiirus dementsuse riski hindamisel ja viitavad sellele, et kõnnikiiruse ja mälu mõõtmise kahekordne aeglustumine võib olla parim kombinatsioon. Kuna kõnnikiirust on kiire ja lihtne mõõta, saab seda hõlpsasti lisada esmatasandi arstiabi või eriarstivisiitidele.
Põhjus ja tagajärg
Teadlased vaatasid üle 70-aastaseid ja üle 65-aastaseid ameeriklasi ligi seitse aastat. Osalejatel paluti teha iga kahe aasta tagant kognitiivseid teste, mis mõõdavad üldist kognitiivset langust, töötlemiskiirust, mälu ja verbaalset sujuvust. Neile tehti ka ülesandeks mõõta oma võimet kõndida vähemalt 3 meetrit kaks korda kahe aasta jooksul. Seejärel võtsid nad kaks tulemust ja arvutasid need keskmise, et määrata kindlaks inimese tüüpiline kõndimiskiirus.
Teadlased leidsid, et "topeltlangejadKõige suurem dementsuse risk oli neil, kellel vähenes nii tunnetus kui ka kõnnikiirus kogu uuringu jooksul. Kõnnaku allajääjaid määratleti kui neid, kes kõndisid sisse aeglasemalt 0,05 meetrit sekundis või rohkem aastas. Kognitiivsed häired said aastast aastasse kognitiivsete testide halvimad tulemused.
Pole üllatav, et neil, kes kaotavad mälu, on suurem risk dementsuse tekkeks. Kõnnikiiruse lisamine (mälukahjustuse korral) näib aga seda suurenenud riski suurendavat. Põhjus, miks topeltpuudega inimestel on suurim risk dementsuse tekkeks, võib olla see, et kõnnikiirus haarab peale mälu ka muid kognitiivseid valdkondi, näiteks täidesaatvaid funktsioone.
Miks võib aeglane kiirus viidata dementsusele?
On mitmeid põhjuseid, miks aeglasem kõndimistempo aja jooksul võib viidata dementsuse varajastele tunnustele. Näiteks võib aeglane kõndimiskiirus olla tingitud vähene füüsiline aktiivsus, rasvumine või isegi diabeet, mis on dementsuse riskifaktorid.
Kõnnikiiruse aeglustumine võib kajastada krooniliste haiguste kuhjumist ja selle mõju ajule. Teine põhjus võib olla see, et kõndimine peegeldab ajus toimuvat. kui ajus tekib patoloogia tõttu Alzheimeri tõbi, Parkinsoni tõbi või dementsus, võib see avalduda mitte ainult kognitiivsetes funktsioonides, nagu halb mälu, halb tähelepanu või raskused asjade meeldejätmisel, vaid ka füüsilistes funktsioonides.
Kõnnaku aeglustumine ei ole ainult dementsuse marker, vaid ennustab ka muid väga olulisi tulemusi, nagu nõrkus ja puue.