Istuv eluviis ja kehaline passiivsus on segaduses ning kuigi need on sarnased, on need tegelikult erinevad mõisted. Täna selgitame nende erinevusi, et teada saada, kuidas mõlemat sõna õigesti kasutada. Loomulikult pole kumbki olukord optimaalne, mitu korda nädalas tuleb teha mõõdukat füüsilist koormust koos tervisliku, mitmekülgse ja tasakaalustatud toitumisega.
Täna uurime, mis vahe on istuval eluviisil ja füüsilisel passiivsusel. Need on kaks mõistet, mida sageli segamini aetakse, mistõttu soovisime seda selles tekstis kiiresti ja lihtsalt selgitada, et segadus võimalikult kiiresti lõppeks.
WHO andmetel keskmine täiskasvanu peaks saama nädalas umbes 150 minutit mõõdukat tegevust o 75 minutit nädalas intensiivset tegevust. Kuid tegelikkus on hoopis teistsugune ja nendele standarditele vastab vaid väike osa ühiskonnast, ülejäänud elavad väga väheliikuvat elu ja mõned on väga passiivsed.
Füüsiline treening on täis voorusi, sealhulgas vähendab südame-veresoonkonna haiguste riski. Paljud inimesed usuvad, et nad on füüsiliselt aktiivsed ja seetõttu väldivad nad seda tüüpi haigusi põdemast ning see pole päris tõsi.
Mis on istuv eluviis? Ja olla passiivne?
Läheme osade kaupa, ühelt poolt on meil istuv eluviis või istuv hoiak ja see seisneb väheses või üldse mitte füüsilises tegevuses ärkveloleku ajal. See tähendab, et trepist üles minemise asemel kasutame lifti, selle asemel, et kõndida kohta, kuhu läheme muuhulgas auto või bussiga.
Istuv eluviis viitab tegevustele, mida tehakse ja millel on vähe energiakulu, nagu istumine, lamamine, majapidamistööde tegemata jätmine, kõndimine jne. Kõik see see suurendab südamehaiguste, diabeedi ja isegi vähi tõenäosust, välja arvatud rasvumine.
Teisest küljest on meil füüsiline passiivsus. See viitab tervena elamiseks kehtestatud miinimumaegade mittejärgimisele. See tähendab, et me teame, et keskmine täiskasvanu peab tegema nädalas vähemalt 150 minutit mõõdukat või 75 minutit tugevat füüsilist tegevust. Kõik, mis on alla nende miinimumarvude, loetakse tegevusetuks.
Paljud meist usuvad, et oleme füüsiliselt aktiivsed, kuigi tegelikkuses ei saavuta me isegi miinimumpiire. Seetõttu rõhutavad eksperdid spordiga tegelemise olulisust, lisaks on valdav enamus riike väga istuv ja passiivne.
Oleme loodud liikumiseks
Inimesed on arenenud tuhandeid aastaid ja me oleme loodud liikuma, nii et kui oleme nii kaua passiivsed ja istuva hoiakuga, hakkab meie keha muutuma ja isegi depressiooni sümptomid.
Kui veedame töötamise ajal palju tunde istudes, liigume ka ilma füüsilise tegevuseta, lebame vabal ajal palju tunde, siis oleme punases tsoonis ja oleme altid südamehaigustele.
Inimese keha on loodud liikumiseks ja tegutsemiseks, alati loomulikult enda keha või tervisliku seisundi piires. Ja kõik, mis ei liigu, toob meid lähemale sellistele haigustele nagu diabeet, rasvumine, kolesterool, hüpertensioon, südameprobleemid jne.
See ei tulene mitte ainult asjaolust, et inimkeha peab olema liikumises, vaid ka seetõttu, et need, kellel on istuv hoiak ja ei tee kõiki vajalikke harjutusi, saadavad seda halb toitumine kus on ohtralt kiirtoitu, suhkrurikkaid jooke, tööstuslikke küpsetisi, eelküpsetatud roogasid jne.
See ei tähenda, et kui me toitume tervislikult, kuid oleme väheaktiivse või väheliikuva eluviisiga, ei juhtu meiega midagi. Vastupidi, meil on sama risk, võib-olla veidi vähem, aga jätkame punases tsoonis. Peame otsima motivatsiooni ja käivitama end mitu korda nädalas treenima.
Kui me pole pikka aega sporti teinud, siis soovitame alustada väga vähehaaval ja järk-järgult intensiivsust tõsta. Näiteks jalutage mitu kilomeetrit, seejärel lisage lisaraskusi, seejärel kõndige kiiremini, segage neid jalutuskäike harjutustega, nagu surumine, tungraud, hüppenöör, burpees, plank, jõuharjutused, kükid jne.
Aktiivse inimese eelised
On juba selgeks saanud, et istuv eluviis ei ole hea ja passiivne inimene pole ka kasulik, seega tahame kasutada võimalust andke nõu ja parandage meie elu, kuigi veidi. Me ütleme seda sellepärast, et kuni te ei otsusta ise treenida, pole vahet, mida me väljas näeme või mida teised meile ütlevad.
Sotsiaalsete võrgustike, lõputu kerimise, kaugtöö, voogedastusplatvormide ja muu sellisega on meie elu muutunud istuvamaks ja passiivsemaks, ulatudes isegi nii kaugele, et me ei tegele terve nädala füüsilise tegevusega. On ka midagi, mis selle olukorra hullemaks teeb ja see puudutab imedieeti ning asendustoitusid ja -jooke.
Selle asemel, et tahta 5 päevaga 15 kilo alla võtta, mis on väga ohtlik, tuleb end professionaali kätte anda ja end ümber harida, et saavutada hea elustiil, mis põhineb heal toitumisel ja spordil. Lisaks nendest asendustoidukordadest eemaldumisele, mis lubavad, et kokteiliga on meil juba pool kaloritest, mida täiskasvanud igapäevaselt vajavad. Koostisosad on tavaliselt 60 või 70% suhkrud, värvained, stabilisaatorid, maitsetugevdajad, regulaatorid jne. Ei midagi tervislikku.
Soovitame alati minna origo juurde ehk kui hakkame sellise puuviljaga maitsestatud smuutit võtma, siis on parem, kui see vili on kodus olemas. Kõik, mis on asendatud või töödeldud, ei ole kunagi kehale tervislik.
- Spordiga tegelemine noorukieas parandab õpitulemusi, edendab sotsiaalseid ja keelelisi oskusi ning enesehinnangut.
- Puhka ja venita keha iga kord, kui me istume ja töötame ning aktiveerime seda mõne tegevuse kordusega, nagu kükid, kompa, burpees, tantsimine jne.
- Kasutage reguleeritava kõrgusega töölauda.
- Mingi füüsiline tegevus hoiab meid ära ülekaalu, diabeedi ja südamehaiguste käes.
- Istuv eluviis või vähese füüsilise aktiivsusega on meil kalduvus haigestuda vähki.
- Spordiga tegelemine raseduse ajal aitab kaasa loote õigele arengule.